11. Võrdle fluori, kloori, broomi, joodi · Olekut i. Vedel Br2 ii. Tahke I2 iii. Gaas Cl2, F2 · Värvust i. Kollane F2 ii. Rohekaskollane Cl2 iii. Must I2 iv. Punakas Br2 · Mürgisust kõik on mürgised 12. Miks on ammoniaagi vesilahusel aluseline keskkond? · 13. Millisel lihtainel ja millisel liitainel esineb sublimatsioon? · I2, H2O 14. H2SO4 ja HNO3 eriomadused. · H2SO4 · HNO3 15. Oska kirjutada võrrandeid H2, O2, NH3, H2SO4, HNO3 saamise kohta. · H2 keskmise aktsiivsusega metalli reakts. Lahjendatud happega. · O2 vee katalüüsil · NH3 ammooniumsool + leelis · H2SO4 · HNO3
Esimesel kihile mahub 2 elektroni, teisele 8, kolmandale 18, ning neljandale 32 Rõhma number näitab viimase elektron kihi elektronide arvu. NB! B rühma elementide viimase kihi elektronide arv on tavaliselt 2. Oksutatsiooni aste näitab kui palju võib antud aatom liita või loovutada keemilise ühendi tekkeks. Hapniku oksudatsiooni aaste on alati ll, vesiniku oks aste on l. Metallide oks aste on võrdne iooni laengu või rühma numbriga. Liht ained oskutatsiooni aste on 0. Liitainel oks astmete summa on 0. H2l S0O4ll Oksudeeria: aine mis liidab elektrone. Tähtsamad oksudeerijad on hapnik, halogeenid (Cl, Br, I, f) Halogeenid, lämmastik hape, väävel hape. Redutseeriaks nimetatakse ainet, mis loovutab elektrone, tähtsamateks on H2, metallid, CO Kordamine kontroll tööks 1. Määra kõikide elementide oks aste 2. Kui palju on antud aatomis, prootoneid, neotroneid ja elektrone, elektron kihte,