„Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad – rahvamängud“
tavades ja igapäevastes käitumisnormides väljenduva esivanemate traditsioonilise maail-
mavaatega. Siit ammutati hingelist tasakaalu ja sisemist kindlustunnet.
Mitmete põlvkondade lastele on rõõmu ja mängulisust pakkunud eesti folklooris liisutuste
näol mitmesugused kõnemängud ning tänapäevagi lapsed kasutavad neid omavahelistes
mängudes. Liisusalme teab ja peab neist lugu iga laps. Neid korrutatakse, jorutatakse,
ümisetakse suurima mõnu ja rõõmuga. Liisutustes kohtame tihti olematuid või absurdseid
tegelasi, keda seovad omavahel kummalised ja täiesti ootamatud seosed. Kummalised ja
ootamatud on ka nende tegemised-toimetused. Tegelikult aitab olematu ettekujutamine just
pärismaailma kiiremini ja kergemini omaks võtta. Samamoodi on ka keelelise külje pealt.
Erinevate grammatiliste vormidega mängimine, sõnade kokkupanemine ja lahtivõtmine,
silpideks lammutamine, märkamatu üleminek ühest sõnaliigist teise- kõik see tugevdab ja