kuni 45 sentimeetrini. Inglismaal kehtestatud seadus määras kindlaks igale ühiskonnaklassile lubatud kinganina pikkuse - lihtkodanikel oli selleks 15 cm, härrasmeestel 37,5 cm ja aadlikel isegi kuni 60 cm. Kirik suhtus sellesse moehullusesse pahameelega ja kuulutas poulaine'id pahelisteks. Sellest peale hakkasid kinganinad laienema ning tekkis uus, pardinokaks kutsutud jalatsimood. 16. sajandil jalatsite valmistamise tehnika muutus. Jalatseid hakati vormima liistul, st jalatsi pikkus ja laius vastas edaspidi jala kujule. Kasutusele võeti ka sisetald, kuid endiselt puudus jalanõudel konts 10.Kasutatud materjal http://www.pealinn.ee/?pid=121&nid=10548&lang=5 http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1567891 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/roivastusjamood .html http://www.eeva.ee/kontrastne-keskaeg http://www.annaabi.com/riietumine-keskajal-m5019.html
jalanõusid mingi kindla valdkonna tarvis: pallispordi jalatsid, kummitallaga võimlemissussid, päeva ja õhtu jalatsid. Moes on kandiline nina mis 19 saj lõpuks läheb jällegi ülevõimendatult teravaks. Naiste jalatsile tekib konts. 20-30ndatel 1cm ja 60ndatel juba tugev 3cm. 1867 Pariisis juba ennekuulmatu 6,5cm. Jalavõlvi tugevdamise tehnoloogia jõuab järele alles 1880ndatel. Kuna kitsaid jalgu peeti väga noobliks siis valmistati naistele jalanõusid ikka väga kitsal liistul hoolimata sellest, et pealsed üle tallaääre maad riivasid. Aga millal see mood kainelt mõistuselt enne nõu küsinud on. Seetõttu levis ka komme kingi parandada nende kangaga üleõmblemise meetodil. Õmblus jäi talla serva juurde mittenähtavale kohale. Mõnel juhul tehti labajala kulunud osale nahast lapp mis ühtlasi parendas veekindlust. Odavama jalavarju kõrval jääb kohalik mõõdu järgi valmistatud (kingad eritellimisel) nahast jalanõu ikka au sisse
oma perekonda klaasi purunemisest tingitud vigastuste eest. Samuti takistavad turvaklaasid murdvaraste ja sissetungijate soovimatuid rünnakuid. 13 Erinevate klaaspakettide valik on tõesti lai. Lisaks eelpool mainitutele on võimalik valida energiasäästu-, päikesekaitse-, toon-, dekoratiiv- ja isepuhastuvaid klaaspakette. Lisaks klaasile endale on oluline roll ka klaaside vahelisel liistul. Klaaspakettide vahel on õhk või gaas ja äärtes kinnitatud vaheliist, mis on enamasti alumiiniumist. Klaasid kinnituvad butüülmassi ja liimmastiksi abil tugevalt alumiiniumliistu külge. Butüülmass muudab klaaspaketi hermeetiliseks, mis ei lase välisel niiskusel sattuda klaaspaketi sisse. Butüülmass asetseb alumiiniumist vaheliistu peal ja klaasi vahel. Nii takistab butüülmass külmasilla teket, kuna muidu juhiks alumiiniumist
d- liitenimiläbimõõt l- liite pikkus k-liistu ja rummu vahelise kontaktpinna kõrgus [p]-lubatud pindsurve 46. Hammas- ja profiilliited. Kujundus ja tugevusarvutus. Hammasliide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga soontest rummuavas(ruumiavas). Kasut. nii liikuva kui ka la liikumatu ühenduse korral. Pindsurve jaotub ühtlasemalt suunalt, tööpind on suurem, suurem kandevõime, võlli väsimustugevus on suurem, tsentreerimine ja juhtimine on parem kui liistul. Hammasliited jagatakse täisnurk- evolent- ja kolmnurk profiiliga liideteks. Profiilliidete all mõistetakse liiteid, mille kontaktpind on sujuva mitteümara profiiliga , liistude või hammasteta. Valmistatakse vastavad profiilid loopuspinkidel. Eelised on pingekontsetraatorite puudumine ja isetsentreerimine. Puudused on vahetamise keerukus ja sobimatus liikuvliiteks 47. Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad.
annaabi.ee 
