Aristokraatia versus demokraatia
Riigikord peaks eelkõige kodaniku huvide eest seisma. Sokratese poolt palju kritiseeritud
demokraatia on üks ere valitsemise näide, kus rahva vajadused on rahuldatud, sest inimestele on
antud võim-rahvas otsustab, mis on nende arvates õige ning kasulik. Turuplatsidel peetavatel
rahvakoosolekutel said kõik kodanikud sõna sekka öelda ning uusi küsimusi püstidada. Seega
rahvas sai valitsemises palju otsustada.
Demokraatlikus ühiskonnas valiti ametnikud liiskuheitmise alusel-nii välditi häälte kinni
maksmist. Kuid sellel on ka oma negatiivne külg: loosis said osaleda kõik Ateena kodanikud, alates
aristokraadist lõpetades lihttöölisega. Kas pottsepp saaks suure sõjaväe juhtisega hakkama? Kahtlen
selles. Nii pääsesidki ihaldatud võimukohtadele täiesti ebakompetentsed inimesed, kes võisid riigi
seisukohalt teha väärasid otsuseid.
D. toimimist takistab türannia. Suurte sisevastuolude korral üritas mõni suursugune ning
annaabi.ee 
