liisingufirmale, siis on nende edasimüük vms tema ülesanne. Et isegi aktiivse järelturuga kauba (nt pruugitud auto) müük on tülikas ja aeganõudev ettevõtmine, siis on liisingu eelis ostetud seadme ees silmaga näha. Iseasi, et sellised mugavused maksavad. Liisitav vara kaetakse kindlustuslepinguga (kliendi poolne), mis katab liisingufirmale kahjud vara kahjustamise või hävimise korral. § Liising on paindlikum kui ost. Kui klient ei vaja enam liisitavat vara, on tal võimalik leping teatud trahvisumma eest katkestada. Tarbetu kraami realiseerimisega tegeleb juba liisingufirma. Taoline vajadus võib kergesti tekkida, kui liisinguobjektiks on moraalselt kiiresti vananev kaup, nagu arvutid või autod. Neile toodetele on üldjuhul küllalt aktiivne järelturg, seega ei pruugi ka liisingufirma sellises olukorras kaotada. Vastupidises olukorras, kui liisinglepingu lõppemisel soovib ettevõte jätkata
algul), - väljaostu summa (redemption sum). Avanss ja väljaostu summa ei ole liisingu kohustuslikud elemendid. Tavaliselt kaetakse liisingus avansi ja perioodiliste maksetega vaid suurem osa liisitava objekti väärtusest, tasumata jäänud osa moodustab objekti jääkväärtuse (residual value). Liisinguvõtjal on võimalus osta liisitav ese peale liisingutähtaja lõppemist liisingufirmalt välja, makstes objekti jääkväärtuse. Kui liisinguvõtja ei soovi liisitavat objekti välja osta, siis see objekt jääb liisingufirma omandisse. Liisinguid on erinevat tüüpi, mida me siin detailselt kirjeldama ei hakka, kuid erinevate liisingu tüüpidega on võimalik tutvuda pankade veebilehekülgedel, näiteks SEB panga kõik liisingukalkulaatorid leiate aadressilt http://www.seb.ee/liising, Swedbanki autoliisingukalkulaator on aadressil https://www.swedbank.ee/private/credit/leasing/car?language=EST
annaabi.ee 
