KASUTUSLEPINGUD
Liisinguleping on oma olemuselt kestvusleping, kuna liisinguleping on suunatud kas korduvate kohustuste
sooritamisele või või pikemaajalisele võlasuhtele.
Liisingulepingu alusel antakse kasutusse ese, tulenevalt VÕS § 361. Ese TsÜS §.... kohaselt on asi, õigus või muu
hüve. Seega liisingulepingu alusel saab kasutusse anda nii asju (näiteks autod, tootmisseadmed) ja õigusi (näiteks
intellektuaalseid õigusi).
Tulenevalt VÕS § 361 saab liisingusuhtes eristada kahte eraldiseisvat võlaõiguslikku suhet.
Esiteks tekib võlasuhe liisinguandja ja liisinguvõtja vahel, kes sõlmivad omavahel kasutuslepingu, mille alusel on
liisinguandja kohustatud andma omandatud eseme liisinguvõtja valdusesse. Seega liisinguandja ja liisinguvõtja
vaheliste suhete aluseks on liisinguleping.
Teiseks tekib võlasuhe liisinguandja ka liisingueseme müüja vahel, kuna liisinguandja on kohustatud peale