Eksami vastused
Kokkuleppes nähti ette
muuta dollari suhet kullaga 35 dollarilt untsi eest 38.02 dollarile. See tähendas dollari
devalveerimist ca 8% võrra. Paljude ülejäänud riikide valuuta tuli revalveerida, peale mida
loodeti kursid fikseerida ning keskpangad pidid kohustuma hoidma kursid vahemikus ±2,25%
deklareeritud pariteedi suhtes.
Tegelikult saavutati rahulik olukord vaid lühikeseks ajaks. Kapitali spekulatsioonid hakkasid
avaldama survet liirile ja naelale. Inglise nael viidi ujuvale kursile 1972. aasta juunist. Tugeva
valuutaga riigid, kuhu voolas sisse spekulatiivne kapital (Saksamaa, Sveits), hakkasid nõudma
kontrolli valuuta liikumise üle.
Kuigi dollari kullasisaldust muudeti, polnud ta ikkagi kullaks konverteeritav, nii et
devalveerimise peamine mõju väljendus vahetuskursis, mitte kulla ametlikus liikumises.
Dollarispekulatsioonid viisid dollari järgnevale devalveerimisele 1973. aasta veebruaris.