VALGUD Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappe. Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidsidemega (kahe aminohappe vahel). Hemoglobiin (vere punalibledes, ül on hapniku siduda). Valk: 1. Lihtvalk- ainult aminohappe 2.Liitvalk- aminohapped, glükoproteiidid (suhkrumol), lipoproteiidid (liipidid) Inimeste valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest, millest 8 on asendamatud st neid peab saama valmiskujul toiduga. Ülejäänud aminohapped (asendavad) suudab inimene sünteesima lämmastiku sisaldavatest ühenditest. Valgu molekuli omadused sõltuvad aminohappete järjekorrast ja hulgast.. Valgu molekuli esimest järku struktuur on pepsiidsidemetga ühendatud aminohappejääkide vahel. Selle keerdumisel heeliksiks või kokkuvoltumisel moodustub teist järku struktuur.
toimuvad reaktsioonid. Biokeemilised reaktsioonid, vähendavad energeetilist barjääri. 44. RNA maailma hüpotees. RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu. 45. Lipiidide lühiiseloomustus. Lipiidid on biomolekulid, mis koosnevad enamasti rasvhappejäägist ja alkoholist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Liipidid jaotuvad: 1)Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad (taimsed õlid, loomsed rasvad,vahad) 2)Liitlipiidid ehk fosfolipiidid ( üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga) 3) Tsüklilised lipiidid ehk steroidid(hormoonid, vitamiinid, kolesteriid) 46. Milleks rakk vajab lipiide? Ehituslik funktsioon fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse. 47. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Rakumembraan koosneb valkudest, fosfolipiididest, oligosahhariididest ning kolesteroolist
annaabi.ee 
