= = = = 8,53 Leian hajuvuse valemi järgi : v = *100 R1: v = = 0,13 R2: v = = 0,13 Leian mõõtmiste usaldusvahemiku, selleks kasutan usaldatavust 95% Valemi järgi usaldusvahemik : ( x 1,96 ; x +1,96 ) R1: (6554,8 1,96 ; 6554,8 + 1,96 ) = ( 6547,3 ; 6562,3 ) R2: (6554,6 1,96 ; 6554,6 + 1,96 ) = ( 6547,1 ; 6562,1 ) Teades, et takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest sai välja arvutada suurima liinipikkuse: R=(p*l)/S > l = (R*S)/p Et suurimat liinipikkust arvutada, tuli arvesse võtta suurimat lubatud takistust (Rvalimistoon kaob), vase eritakistust ja juhtme ristlõikepindala (D=1mm) p = 0,0168*106(*m) S=0,785*106 (m2) R=6562,3 lsuurim = (6562,3*0,785*106)/(0,0168*106)=306,631 (km)
Millised tegurid (4 G, Hsum, , 1,2) määravad pumba vajaliku võimsuse N (koos selgitustega)? N = G Hsum 1,2 / (3600 102 ); kW Pumba vajaliku võimsuse määravad: pumba kasutegur- mida suurem kasutegur seda väiksem võimsus, tootlikkus- mida suurem tootlikkus seda suurem võimsus, summaarne tõstekõrgus- mida suurem tõstekõrgus seda suurem pumba võimsus, varutegur- ootamatute kadude katteks 26. Selgitada voolukiiruse w, torustiku siseläbimõõdu d, liinipikkuse L ja voolava vedeliku viskoossuse mõju survekaole liinis. Mida pikem liin seda suurem survekadu; mida väiksem viskoossus seda paremini voolab; mida kitsam torustiku läbimõõt seda suurem survekadu. mida suurem voolukiirus seda suurem survekaudu. 27. Esitada vähemalt 2 näidet segamisprotsesside kasutamise / tähtsuse kohta tehnoloogilistes protsesseides. Kasutatakse soojuslike protsesside kiirendamiseks mahulistes soojusvahetites
See sõltub märgperimeetrist ja voolu ristlõikepinnast. 11. Millised tegurid määravad pumba vajaliku võimsuse N? Tunnitootlikkus G – mida suurem see on, seda suurem on võimsus. Vajalik surve/tõstekõrgus Hsum – mida suurem, seda suurem on võimsus. Pumba kasutegur ŋ – mida suurem see on, seda väiksem on võimsus. Varutegur (1,2) – mida suurem see on, seda suurem on võimsus. 12. Selgitada voolukiiruse w, torustiku siseläbimõõdu d, liinipikkuse L ja voolava vedeliku viskoossuse v mõju survekaole liinis. w – mida suurem voolukiirus, seda suuremad kaod. d – mida suurem siseläbimõõt, seda väiksem kadu. L – mida pikem on liin, seda suurem kadu. v – mida suurem viskoossus, seda suurem kadu. Mehaanilised protsessid 1. Esitada vähemalt 2 näidet segamisprotsesside kasutamise/tähtsuse kohta tehnoloogilistes protsessides.
vaartust dB 'des ja alumisel osal skaalas 0...15 on kohtas liini lopus lopmata suurt takistust seetottu kujutatud tekkis ka mura vaartust dB'des. signaali tagasipeegeldumine mis on halb. Et seda ADSL2 ei juhtuks · Suuremad edastuskiirused sama tuleb liin koormata ja sobitada ,et saatjast valja liinipikkuse korral võrreldes ADSL- saadetud ga(kuni 20Mb/s, liinipikkusel kuni 3 km) energia tarbitaks ara koormusel. · Sagedusriba sama mis ADSL-l (kuni 1,1 Kui aga liin on luhises siis samamoodi peegeldub MHz) signaal liinilopus oleva luhise tottu tagasi ,kuid seekord · Parem sidekvaliteet pikkade liindie korral,