Laevandus ehk veetransport Laevandus on vanimaid transpordiliike, mis jaguneb merelaevanduseks ja siseveekogude laevanduseks. Kaubavedu merel hõlmab eri vorme, näiteks liinilaevandust ja tramplaevandust. Tramplaevandus on merevedude teostamine prahilaevadega ja liinilaevandus on kaupade merevedude korraldusviis kindlal marsruudil ning kindla sõidugraafiku alusel kaupu vedavate laevadega ehk liinilaevadega Veetransport muutub ebapraktiliseks kui transporditakse kiiresti riknevaid kaupu. Selle eeliseks on, et on võimalik transportida väikse kuluga suuri koormaid, näiteks sütt, kütust ja põllusaaduseid 90% maailma kaubavahetusest toimub tänu veetranspordile
reegel 40:40:20. Selle reegli kohaselt saavad laevatee kummaski otsas olevad riiklikud laevandusettevõtjad kumbki 40% konverentsi veetavast lastist ja ülejäänud 20% jagatakse muudele konverentsi kuuluvatele kolmandate riikide laevandusettevõtjatele. Liinilaevanduskonverentside toimimisjuhend on leidnud heakskiitu mitmes ELi poolt vastuvõetud õigusaktis kui põhiline arenenud riikide ja arengumaade vahelist liinilaevandust reguleeriv rahvusvaheline õigusakt ning liinilaevanduskonverentsi süsteem on leidnud tunnustust kui põhiline rahvusvaheline süsteem liinilaevade tegevuse koordineerimiseks. Viimasel ajal on enamik arenenud riike (USA, Austraalia, Kanada, Jaapan) lähenenud ELi süsteemile ja korraldanud liinilaevanduskonverentsi süsteemi sarnastel tingimustel nagu see kehtib ELis. Olulised on turul toimunud arengud: alates 1980ndatest aastatest on sõltumatud