2 = fk *N0 müra dispersioon ehk müra keskmine võimsus Ps on sisendsignaali võimsus I2= ln 1- Ps f kN 0 I on pidevsignaali iga väljavõtte kohta saadud infohulk, see infohulk on normaaljaotusega. Kanali läbilaskevõime sõltub signaali ja müra suhtest: S Ps = M k !!! 13. Infoedastus pidevas edastuskanalis: kanalisignaalide valiku kriteerium. (Slaididelt paragrahv 7, slaid 2,6,7) Infoedastus pidevas kanalis toimub liinikoodide (ehk liinisignaalide ehk kanalisignaalide) abil. Liinikoodid on lõpliku pikkuse ja teatud kujuga signaalid. Kanali signaalid peab kindlasti valima nii, et neid oleks võimalik eristada. Signaalid on eristatavad kui on kindlustatud nende vaheline ruutkeskmine kaugus. Signaali sümbolite pikkused on ühesugused. Signaalide vaheline kaugus : 2 s 0 t - s1 t dt d012=(p.s. integraal nullist tauni) 14
• Amplituudmodulatsioon AM, ASK • Sagedusmodulatsioon FM, FSK • Faasmodulatsioon PM, PSK • Kvadratuurne amplituudmodulatsioon QAM. Viimase korral muudetakse samaaegselt nii kandesignaali amplituud kui algfaasi Kui moduleeriv signaal m(t) on pidev, on tegemist analoogmodulatsiooniga, kui tal on aga lõplik arv M väärtuseid, siis räägime digitaalmodulatsioonist ehk manipulatsioonist 78. Liinikoodide ja modulatsiooniviiside häirekindlus Mäletatavasti eksisteerivad kõikjal ja igal ajahetkel juhuslikud elektrilised signaalid ehk mürad n(t) Müra võimsus N on võrdeline keskkonna temperatuuriga T ja sidekanali ribalaiusega B Mürad n(t) liituvad AWGN mudeli kohaselt sidekanalis ülekantavale signaalile s(t), seega vastuvõtjasse jõuab nende kahe summa y(t) = s(t) + n(t). Liitunud müra tõttu ei suuda vastuvõtja alati edastatud sümboli väärtust õigesti
annaabi.ee 
