ÕENDUSFILOSOOFIA, FILOSOOFIA ÕENDUSES
Fawcett (2000) ”Analyses and Evaluation Contemporary Nursing Knowledge”: Nursing Models and
Theories p.692
Teooria arendamine
1960-ndate lõpupoole hakkasid õendusjuhid ja koolitajad selleks, et arendada
õendusalaseid teadmisi ja selgitada õenduse kui teaduse asukohta teiste teaduste hulgas
tegelema keskendunult õenduse sisulise struktuuriga. Paljud neist olid seisukohal, et
teooria arendamine oli põhiline ja et põhilise sisu distsipliinile pidid moodustama distsip-
liinikesksed mõisted ja struktuurid. Paljud teadusfilosoofid on rõhutanud, et teooria on
teaduse tulemus, väidab Rogers (2005:9) viidates Ayerile (1959), Hempelile (1952),
Kuhnile (1962), Popperile (1972), väidab Rogers (2005:11)
Selleks, et õendus oleks teadus, peavad õendusteadlased arendama selged teooriad,
mis vastavad praktikale ja on kooskõlas õenduse kui distsipliini eesmärkide ja
perspektiividega. (Õendusteooriate Konverentsi Grupp 1980).