Hobusekasvatus
Vabadussõjaaegsest 167 tuhandelt 230 tuhandeni (1927), viidi lõpule universaalse tori
hobusetõu aretus, kahekordistus talude arv, koos üksikmajapidamiste arvuga tõusis see
1940.aastaks 140 tuhandeni.
Tori tõu IV periood (1936...1959).
Seoses soode ülesharimisega vajati 30ndatel tugevamatüübilist, universaalset hobust.
Selleks osteti 1936. a. lõpus M. Ilmjärve eestvõtmisel Prantsusmaalt viis postjee-bretooni
täkku, kes said hiljem tori tõus uuteks liinialustajateks.
Tori tõu V periood (1960...1972). Hobuste massiline likvideerimine algas 1950/60.
aastatel, kus mehhaniseerimise-kemiseerimise ettekäändel korraldati neile plaanilisi
tapatalguid. See viis hobuste järsule vähenemisele.
Tori tõu VII periood (1991...2002). Algas Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel inglise
täisvereliste täkkude enama kasutusega ning kergematüübiliste kaasaegsete hannoveri
täkkude Premiumi ja Hermelini saabumisega 1994.a
Tori tõu VIII periood (2003...tänaseni).