BALTI RIIGID II MAAILMASÕJAS JA NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL
Ebavõrdses võitluses kandsid metsavennad raskeid kaotusi ning 1948. aastaks hakkas nende jõud nõrgenema. 1949.
aasta küüditamine esialgu küll aktiviseeris metsavendlust, pikemas perspektiivis aga murdis selle selgroo. 1950-
1951 õnnestus Nõukogude julgeolekuorganitel suuremad metsavendade rühmad hävitada. Aktiivne vastupanu
lõppes 1955.-1956. aastal, kuigi üksikud metsavennad jätkasid enda varjamist 1970. aastate lõpuni.
Sundkollektiviseerimine ja üliindustrialiseerimine
Sõjapurustustele vaatamata säilisid Eestis ja Lätis tingimused tööstuse arendamiseks, nõukogude võim kasutas neid
üliindustrialiseerimiseks ehk
tööstuse ekstensiivarendamiseks. Eesmärgiks oli kohalike ressursside ärakasutamine impeeriumi huvides ja ühtlasi
hõivatud alade venestamine. Terrori ja võõrtööliste sissetoomise järel hakkas põhirahvuse osa Eestis ja Lätis kiiresti
vähenema. 1959. aastal moodustasid muulased Eestis 25,4% ja Lätis 38% rahvastikust. Leedut 1940