Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Kergemini saadakse
sellest üle, kui väike tööstuslinn kuulub kuhugi linnastusse (Kehra, Sindi, Oru, Maardu juhtumid), kui ta aga
asub eraldi (nagu näiteks Võhma või Mõisaküla), võib asi lõppeda taolise linna kadumisega.
Ometigi võib väikesi tööstuslinnu juurdegi sigineda. Neid võivad tekitada maa-asulates rajatud
edukad tööstusettevõtted. Näiteks võib Imavere külas rajatud Eesti suurim saeveski ja suur liimpuiduvabrik
muuta Imavere väikelinnaks. Viimasetel aastatel ongi Imavere tugevasti kasvanud ja omandanud mõned
linnale iseloomulikud jooned, ent protsess on siiski alles algusjärgus ja Imavere linnaksmuutumine pole
sugugi kindel.
Eestis on üpris palju ka juriidilisi väike- ja pisilinnu, mis on tegelikult kõigest alevid - maalise ja
linnalise vahepealse iseloomuga asulad. Nende ülesandeks on lähema ümbruskonna ärielu korraldamine ja