Referaat Varakristlikust kunstist
Need
kirjutati ümber pärgamendile - eriliselt töödeldud loomanahkadele. Peamiselt valmistati
pärgamenti lamba-, vasika-või kitsenahast. Enamasti kasutati valget nahka, vahel aga ka
värvilist ja eriti hinnalisteks töödeks purpurset pärgamenti, millele kirjutati kuld-või
hõbekirja. Alates V sajandist tekkis meie tänapäeva raamatule sarnane vorm, mida
nimetati koodeksiks. Sõna codeks tähendab puutüve ka puutahvlit. Kirjutusvedelikuna
kasutati tahmast või punakriidist ja liimiveest tehtud tinti, mida valmistas iga kirjutaja e
skriptor ise. Kloostritesse hakkasid sel ajal tekkima spetsiaalsed kirjutamistoad e
skriptooriumid. Taoliste tubade olemasolu soodustas erinevate kirjakoolkondade
tekkimist, mis kirja edasisele arengule suurt mõju avaldas. Peale kirjastiilide arenes edasi
ka kirjatähtede kaunistamisviis. Raamatutesse ilmus aina enam miniatuure ja initsiaale.
Käsitsi maalitud pilte kutsutakse neis kasutatud punase värvimulla menniku järgi
miniatuurideks