Morfoloogia
Isoleerivate keelte tüüpiliste näidetena mainitakse enamasti
vietnami ja hiina keelt. Näiteks mitmuslikkust ja minevikku ei väljendata tunnustega ega selles
näites ka ajaadverbiga, vaid nimetatud tähenduste üle tuleb otsustada kõnesituatsioonist
lähtudes. Sõnadevahelisi suhteid väljendatakse lauses sõnajärje, prosoodiliste vahendite ja
sageli muutumatuid sõnu meenutavate partiklite abil.
Tüüpilises aglutineerivas ehk tüvesid ja lõppe kokku liimivas keeles kasutatakse
rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Morfofonoloogilisi
variatsioone järelikult ei ole. Sõna morfotaktilises struktuuris võib olla mitmeid
positsiooniklasse. Grammatilistele tähendustele vastab võrdlemisi ühtlaselt sama morfeem,
teiste sõnadega: samale tähendusele (funktsioonile) vastab süstemaatiliselt samakujuline
tunnus/lõpp. Prototüübiks türgi keel. Ka eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede