pehme, absorbeeriv ning sobis hästi kalligraafiaks. Alates kusagilt 8. sajandist hakkasid paberilehti liimistama tärklise ning teiste taimsete liimainetega. Paberi pinna silendamiseks kasutati kipsi. Paberit valmistati väikestes töökodades ning paberitootmiseks kasutatavad kiudained ja tootmisviis varieerusid ulatuslikult. Araablased kasutasid paberi toormaterjalina lina, kaltse, kanepit (köied). Valamisraam valmistati taimekiududest ning õmmeldi kokku hobusejõhviga. Liimistamiseks kasutati riisitärklist, taimseid liimaineid ning kriidi ja tärklise segu. Itaalias rajati suurem paberiveski 1270. aastatel Fabrianosse. Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased hüdraulilised tambiveskid, traadist valamissõelad, vildid paberilehtede eraldamiseks pressimisel, loomsed liimained (zelatiin) liimistamiseks, vesimärgid. Paberi levikuteed Hiinast Euroopasse 7
silendamiseks kasutati kipsi. Paberit valmistati väikestes töökodades ning paberitootmiseks kasutatavad kiudained ja tootmisviis varieerusid ulatuslikult. Araablased kasutasid paberi toormaterjalina lina, kaltse, kanepit (köied). Valamisraam valmistati taimekiududest ning õmmeldi kokku hobusejõhviga.. Itaalias rajati suurem paberiveski 1270. aastatel Fabrianosse. Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased tambiveskid, traadist valamissõelad, loomsed liimained (zelatiin) liimistamiseks, vesimärgid. Peamised tehnoloogilised muutused paberi valmistamisel: Hiinas kasutati paberi toorainena varasemal ajal peamiselt kanepikiude, hiljem lina, duuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi - ja nisuõlgi, ramied, rotangpalmi jm. Pärast 12. sajandit asendas rotangpalmi ja kanepi enamasti bambus. Paberi valmistamine koosnes järgmistest tehnoloogilistest etappidest: 1 tooraine varumine ja purustamine liimista