EESTI PEREKONNANIMED
Kõige
rohkem oli erinevaid nimesid Järvamaa kihelkondades (Järva-Jaanis, Järva-Madisel), kus oli
100 inimese kohta kasutusel üle 18 nime. Ühe nime kohta seega keskmiselt vaid 5 kuni 6
kandjat. Palju erinevaid nimesid oli käibel Saaremaal, eriti Pöides(Kurro, Kurro 1999). Kõige
rohkem unikaalseid nimesid esines Räpina kihelkonnas, üle 80 %, seal pandi väga palju -ing
lõpulisi perekonnanimesid. Näiteks mitte Sepp vaid Sepping. Huvitavad on veel sealkandis
pandud Liiming, Raudseping, Jüring, Supsing, Vahing, Äidjonasing(Must 2000: 91). Ka
Vormsil esines palju unikaalseid perekonanimesid, 61%, kuid kuna tegu oli rannarootslaste
asualaga, siis olid ka nimed peamiselt rootsipärased ja ilmselt Rootsis mitte väga
unikaalsed(Must 2000: 94).
Veidi vähem kui kaks kolmandikku eesti nimedest olid unikaalsed, see tähendab, esinesid
ainult ühes kihelkonnas ja vallas. See tähendab, et nimi Ernesaks esines ainult Perilas, Kokla