Marie Under
Ja sääl see veider iseveerev käru,
Mil inimpää, mis luitund kätest kist
Seas tramme väntab: jalutu ning näru.
Päev-päevalt kestab nende õudne ist:
On paigat kehi, rauast, puust ning traadist,
On liitund nende nõelapist.
On läbi veet karboolist, sublimaadist
Neid heidikuid, ja liimind arsti taip-
Mis sest, et veiditondiilma laadist
Ja mõni nagu kirstust karand laip!
On kerjav kätestki veel käiste torust,
Saand sellest võikamaks see elav vaip:
Kui osatelev oire surmaorust.
Underit esitati korduvalt Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks. Marie
Underit võib pidada ka eesti ballaadi meisterviljelejaks. Ballaad on
annaabi.ee 
