Biosüstemaatika teooria ja meetodid
tähestikuline, või formaadijärgne raamatute paigutus raamatukogus (nagu
seda on raamatud ELUS-is või Morton Arboretum'i raamatukogus USA-s).
6.2. Elusolendite süstematiseerimine algas (teaduslikul alusel) ilmselt
Aristotelesega, kes jagas loomad verega ja vereta loomadeks, need edasi
'perekondadeks' - näit. kalad, linnud, imetajad. Theophrastos (371-268
e.m.a.) eristas puud, põõsad, rohttaimed ja nendel 'loomulikud sugukonnad',
mis näiteks vastavad tänapäevastele liilialistele, sarikõielistele. Clusius
eristas 1698. a. kaks rühma seeni: söödavad ja mürkseened. See on tüüpiline
kunstliku süsteemi näide: klassifitseerimise aluseks pole organismide
eneste olulised tunnused, vaid inimese suhtumine seente kasutamisse. Täna-
päevasele süstemaatikale pani aluse Linné, kes lähtus hulgast läbimõeldud
printsiipidest ja võttis kasutusele binaarse nomenklatuuri - igal liigil on
kahest sõnast koosnev ladinakeelne nimetus, millest esimene on perekonna
nimi
annaabi.ee 
