Aksonite juhtetee ajus.Rubrospinaalne juhtetee: pealine lateraalne juhtetee, mis alustab punasest nukleusist. Kiud, mis tuleb punasest nukleusist ja läheb mööda vastaslateraalselt ajutüvi. See juhtetee mõjub koolutatud lihasele, Testospinaal juhtetee: algab kollikulusis ja läheb mööda teiste ajutüvi osa, kus annab effekti kuklaspinaal segmentile, kus kidu teevad sünapsi interneurtronidega. Ajuvatsakesed ja seljaaju keskkanal: ruumid ajus, täidetud liikvoriga. Nende sein:ventrikulaartsoon, aenevas ajus neutronite eellaste paiknemise ala.Täiskasvanus - aju+vere barjäär. Peamised gliiarakud:astrotsüüdid (toite ja regulatoorsed rakud; Ümbritsevad neuronite keha, sünapseid,Ranvier sooniseid, ajuveresoonte seinu, ajuvalendike seinu); oligodendrotsüüdid (ümbritsevad aksoneid, moodustavad müeliintüpe; Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakud); mikrogliia (aju makrofaagid).
Koljuõõnes puudub kõvakelmet ümbritsev epiduraalruum. Sellele vaatamata räägitakse kõvakelme ja kolju vahelise verejooksu korral epiduraalsest verejooksust. Epidural – dura mater’i vastu liibuv Ventriikel – vatsake Ajuvatsakeste süsteem Ajuvatsakesed ehk ventriiklid kujutavad endast kesknärvisüsteemis asuvaid tühikuid, mis on täidetud ajuvedelikuga (liquor cerebrospinalis). Peale vatsakeste on pea- ja seljaajus teisigi tühikuid, mis on täidetud ajuvedeliku e liikvoriga (liikvortühikud). Ajuvatsakesi on neli, neist I ja II vatsake suurajus on külgvatsakesed. Vatsakestevaheliste tühikute kaudu on mõlemad vatsakesed seotud III vatsakesega vaheajus. III vatsake on oma kitsenemise (akvadukti) kaudu omakorda seotud IV vatsakesega. Neid nelja vatsakest ühendab kaks külgmist ja üks keskmine õõnsus (foramen magendii) subarahnoidaalse ruumiga. Nii saab võimalikuks pidev vedelikuvahetus siseste ja väliste liikvortühikute vahel. Ajuvedelik
annaabi.ee 
