Sissejuhatus keskaega
375 algas germaanlaste massiline sissetung Rooma aladele ehk suur rahvaste
rändamine. Selle põhjusteks olid germaani rahvaarvu kasv, kliima jahenemine.
Rahvaarvu kasv sundis neid minema suuremate alade otsingutele.
Kliimamuutused panid neid liikuma soojemate alade poole. Suure rahvaste
rändamise ajendiks olid hunnid ehk Aasiast tulnud rändkarjakasvatajad, kes
asusid Aasiast liikvele lääne poole 375 ründasid nad idagoote, mis tõi kaasa kogu
germaani hõimu liikvelemineku.
Tänu suurele rahvaste rändamisele tekkisid tolleaegse Rooma territooriumile
erinevate germaanlaste hõimude ehk barbarite (roomlaste nimetus
germaanlastele) kuningriigid. Kui tekivad Rooma aladele germaanlaste alad,
tekivad omakorda erihõimud, mille kultuuride kokkusulamise tulemusena
kujunevad välja uued rahvad, keeled ja hiljem ka riigid. Neil aladel, kus Rooma
võim ja mõju olid tugevamad, kujunesid välja romaani keeled (Hispaania,
Prantsusmaa, Portugal, Rumeenia, Itaalia)
annaabi.ee 
