Elektriõpetus Sõna ,,elekter" on üldmõiste- kõik elektrilised nähtused. Elektriõpetus jaguneb: 1.elektrostaatikaks- paigalseisvad laengud ja nende vahelised mõjud. 2.elektrodünaamikaks- liikvad laengud ja sellega kaasnevad nähtused Laetud kehad ja osakesed, elektriseerimine Elektriliselt laetud osakesteks on elektronid. 1. Elektronid- laengu tähis e 2.Prootonid- laengu tähis +e 3.Joonid- laengu tähis +/- e*n Elementaarlaengud on väikseimad elektrilaengud, mida ei saa enam osadeks jagada ega osakest ära võtta. Laetud osakeste vahel on elektromagnetiline mõju (joonis). Elektriseerimine- laengu andmine makrokehale. Nt. tolmkübe.
20 volti ja suur voolutihedus 100...1000 A/mm2. (Piirkond III) Elektrikaare temperatuur tõuseb 6000...25000 K. Voolu kasvades pingelang kaarevahemikul algul väheneb, seejärel aga praktiliselt enam ei muutu. Elektrilahendus Elektrikaares toimuvad protsessid Termoelektriline emissioon elektronide eraldumine kuumalt pinnalt. Autoelektroonne emissioon elektronide eraldumine katoodilt tugeva elektrivälja toimel. Tõukeionisatsioon suure kiirusega liikvad neutraalsed osakesed omavahel purunevad ja neist moodustuvad laetud osakesed. Rekombinatsioon erinimelised laetud osakesed omavahel kokku puutudes moodustavad neutraalse (d) osakese (d). Elektrikaare kustutamine Elektrikaare kustutamise võimalused Kaaresamba mehaaniline mõjutamine suurendada kaare pikkust; Elektrikaare pikaksvenitamine suurte vooludega ei ole efektiivne. Madalpingeaparaatides 100A 230V juures on pingegradient keskmiselt 15 V/cm.
annaabi.ee 
