Keskaegne linn
levikut. Linnad pidid paratamatult hoolitsema hügeeni
eest, selleks rajati avalikke saunu.
Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik
iive tavaliselt negatiivne. Seega sõltus linn maalt tulevaist
uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu
mõne tsunfti liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse.
Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka
läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaik
palverändureid ja kerjuseid ning muud võõrast päritolu
rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades
erinevad traditsioonid ja linlased pidid maaelanikest enam
harjuma kõige uue ning tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli
linnas märksa levinum kui maal.
Linnaelu muutis suhtumist abiellu. Elanikkonna liikuvuse
tõttu olid traditsioonilised perekonnasidemed siin
paratamatult nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost