"liikuua" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Praegugi valutab, ja pea on kurbi mõtteid täis. Mina ei teadnud siiamaani mingisugust vahet sakste ega maainimeste vahele teha, aga teile laulab ema iga päev ette, et saksad üksi inimesed ja meiesugune paljas loom olevat; ehk mõjub see pikkamisi ka sinu ja Priidu peale, ja te hakkate mind ka alatuks pidama.» «Sa ei armasta mind enam?» küsis Mai surija häälega. «Ei ma tea isegi ütelda,» kostis sepp mõttes. «Noh, jumalaga siis.» «Jumal kaasa.» Kumbki ei tahtnud enne paigast liikuua. Mõned silmapilgud vältas sügav vaikus. Mõlemad seisid nagu tardunult ja vahtisid jumal teab kuhu pimedasse metsa. Vaikus läks koledaks, piinlikuks . . . «Head ööd, Villu!» «Head ööd, Maieke!» Lumi krabises väheke, nagu oleks keegi jalgu liigutanud. Sepa kehast käis värin läbi. Lähemal 145 silmapilgul surus ta sooja, tuksuvat keha oma rinna vastu ja kaks pehmet käsivart punusid endid tema kaela ümber . . .