A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Oh,» ütles Aramis, «vaadake neid musti ja punaseid täppe, mis suurenevad
silmanähtavalt -- mina olen samal arvamusel kui d'Artagnan. Usun, me ei tohi aega
kaotada, kui tahame jõuda laagrisse.»
«Tõepoolest, mul pole enam midagi taganemise vastu,» ütles Athos. «Vedasime
kihla tunni aja peale,
493
olime siin aga poolteist tundi. Pole midagi öelda. Lähm härrad, lähme!»
Grimaud oli juba korvi ja järelejäänud toiduga ees läinud.
Neli sõpra väljusid tema järel ja olid edasi liikunu kümmekond sammu, kui Athos
hüüatas:
«Kurat võtaks, härrad, mis me ometi teeme?»
«Kas unustasid midagi?» küsis Aramis.
«Lipp, tont võtku! Ei tohi ometi vaenlaste kätte jätt lippu, isegi kui see on ainult
salvrätik.»
Ja Athos sööstis bastioni, ronis platvormile ja haara lipu. Kuna aga roselllased olid
jõudnud musketilas kaugusele, avasid nad tule mehe pihta, kes otsekui lõbu pärast seadis
ennast kuulide märklauaks.