Ajalooline kvintessents uusajast
Suureks
tegelaseks sai Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen, kes asutas 1857. aastal Perno
Postimehe, Jannsen võttis ka osa suurtematest ühisüritustest, kõiges selles aitas teda tema tütar, kuid
Jannsenil veel tööd jagus, täpsemaplt oli tema kätte antud ka esimese eesti üldlaulupeo
korraldamine, kuhu tuli kokku ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat -
laulupeole tulid esimest korda kokku eestlasi üle terve Eestimaa. Edasi tõusis rahvusliku
liikummise etteotsa Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt kelle ülesandeks oli juhtida kõiki olulisi
rahvuslikke ettevõtmisi 1870. aastatel, ta seisis samuti ka Eesti Aleksandrikooli peakomitee
eesotsas. Teine tähtis tegelane rahvuslikus liikumises Hurda kõrval oli Carl Robert Jakobson, kes ka
andis välja sakala, mis tõusis kiiresti kõige loetavaks eesti leheks, Jakobson sai tuntuks 1868. aastal
peetud isamaa kõnega valguse, pimeduse, ja koidu ajast.
35. Eesti sajandivahetusel