pärit 5 miljonit aastat tagasi. · Sel ajal algas Aafrikas nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale. Toimus eristumine. · Ahvilaadsed loomad eristusid inimahvideks ja inimlasteks. Inimlaste ja inimahvide sarnasused ja erinevused · Sarnasused · Füsioloogia · Käitumine · Haigused · ~ 99% geenidest ja valkudest on sarnane · Erinevused · Liikumisviisilt peamiselt neljal jalal · Selgroog ei ole S- kujuline · Mõtlemine on konkreetne, sest aju on vähem arenenud · Kõne- häälitsused ja zestid · Töövõime puudub Lõunaahvid · Esmased inimahvidega sarnased elukad elasid 4 4,5 milj. aastat tagasi. · Kõndisid kahel jalal, kuid olid ka osavad ronijad. (arvatavasti kasutasid puid ööbimiskohana) · Suhtlesid omavahel: häälitsuste, zestide ja miimikaga. 6
blokeerijale sama suund kinni panna. · Selle järel tuleb juba tõeline kahevõitlus ,,kes keda". Ründaja ülesandeks on pall vastaste väljakule maha lüüa, blokeerija ülesandeks pall blokeerida. Liikumine väljakul Võrkpallimängus liigutakse väikesel maa-alal. Hea võrkpallur oskab liikuda kiiresti ette, küljele ja taha; oskab kiiresti pidurdada ja sisse võtta pallimänguks sobiliku lähteasendi; oskab kiiresti üle minna ühelt liikumisviisilt teisele. Liikumine toimub jooksu-, juurdevõtu-, rist-, hüppe- ja väljaastesammudega. Tähtis on hea reaktsioon ja kiire start. Asjakohased on erinevates liikumisviisides 39 m pikkused joonejooksud, samuti teatejooksud. Võrkpallitreenerite lemmikmäng on rahvastepall. Liikumisoskusi arendavaid harjutusi on hea sooritada tunni ettevalmistavas osas. Õpilastelt tuleks nõuda kolme puute sooritamist. Võib mängida selliste reeglitega, et kolme puute sooritamine on võistkonnale kohustuslik
puuraukudeks nim, rajamiseks pinnastesse. Sõltuvalt rajatava puuraugu otstarbest liigitatakse puurimismasinad: a) kommunikatsioon-õhuliinide postide paigaldamiseks b) lõhkelaengute paigaldamiseks lõhkamistöödel c) kohtvaiade rajamiseks d) veevarustuse rajamiseks e) geoloogilisteks uuringuteks. Eelnimetatud otstarbega puurimismasinaid kasut alljärgnevaid puurimismeetodeid: a) löökpuurimine b) keerdpuurimine c) keerdlöökpuurimine d) pöördlöökpuurimine e) leekpuurimine. Liikumisviisilt jaotatakse: a) teisaldatavad puurtornid b) liikuvad puurimismasinad autode, traktorite või ühekopaliste ekskavaatorite baasil c) iseliikuvad puurimismasinad.