astangu all. Mõhn ümara põhiplaaniga mandrijää sulamisvee setetest koosnev küngas, harilikult paiknevad rühmiti mõhnastikena. Nõlv positiivse pinnavormi kallak külg. Oobulusfosforiit Eesti Alam-Ordoviitsiumis esineva käsijalgsete karbifosforiidi ajalooline nimetus. Oos ehk vallseljak liustikujõe setetest koosnev piklik seljak, mis liitumisel moodustab kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke; eristatakse liustiku liikumissuunalisi pikioose ja liustikuserva esiseid põikoose. Otsamoreen liustiku serva ees kujunenud valdavalt moreenist koosnev surveline või kuhjeline pinnavorm. Paas karbonaatkivimite (lubjakivi, dolomiit jm) rahvapärane nimetus, peetakse Eesti rahvuskiviks. Paljand koht, kus kivimid või setted avanevad maapinnal; selleks võib olla looduslik astang või inimtekkeline pinnavorm (nt paemurd). Pank meremurrutuse tulemusena tekkinud aluspõhjakivimeist rannajärsak.
kaasneb mõningate karbiiditerade purunemine ja väljamurenemine (joon. 3.20).. Kuigi survejõud otseselt pole võimelised karbiidset karkassi või teradevahelist piiri purustama, siis väsimuse tagajärjel mõned karbiiditerad üksikuna või kildude kaupa murenevad välja. Väljamurenenud terad rulluvad või libisevad teatud teepikkuse kontaktpindade vahel, vigastades nii kõvasulami kui ka terase pinda, moodustades kõvasulami pinnal kontrakeha liikumissuunalisi auke. Joonisel 3.21 on näha hulgaliselt purunenud teri ja teradevahelisi piire. Jämedateralise struktuuriga WC-20%Co kermised eemalduvad kõigepealt pealiskihist peenemad, materjaliga nõrgemini seotud karbiiditerad. Lõpuks jäävad välisjõudu vastu võtma suured karbiiditerad, mis ,,istuvad" sügaval materjali sees. Kuna surve- ja nihkepinged üksikutele teradele suurenevad ning lisaks toimib tsükliline koormus, siis lõpuks hakkavad purunema ja välja murenema kildude kaupa