Võrtsjärv
valminud reguleerimise projektlahendus.
Probleemi kirjeldus
Võrtsjärve vee-elustiku suurim mõjutaja on veetase. Kui vett on järves vähe, siis on see
tavalisest soojem. Kui vesi on ka öösiti soe, hakkavad vetikad öösel vees olevat hapnikku
tarbima ja löövad selle tulemusel vohama, tekib vee õitsemine. Tekkinud hapnikupuudus
tapab kalad. Analoog kehtib ka talve kohta: kui vesi on madal, külmub järv põhjani. Koos
paksu jääkihiga tähendab see kaladele väga piiratud liikumisruumikui, kalad jäävad
hapnikupuudusse ning surevad.
11
Teadlased, ning nende poolt avaldatud teadustööd kinnitavad probleemi olemasolu
ökoloogilisest seisukohast. Lisaks tunnetavad probleemi kohalikud elanikud, kelle
elatusallikaks järv on, samuti turismiettevõtjad, kelle pakkumine sõltub tegevustest järvel.
Angerjas on kohaliku kaluri peamine sissetulek. Talve tulles siuglevad angerjad saba ees
põhjamutta ja langevad seal, vaid pead välja jättes, talveunesarnasesse letargiasse.