Rahvalaulud
kooris või üksilauljana, hea kultuse ja kommete teadja, tema sõnades on oletatud ka maagilist jõudu. Laulja võib ühtaegu olla loov
isiksus, kelle on oma tekst, kes samal ajal suudab laulu vajadustele kohandada, tarbe korral täiendada, ja kui vaja, edasi arendada.
Esimene eeldus on ikkagi hea laulude tundmine, mõjuv ja kaasakiskuv esitamise viis, kiire reageerimise võime, mis on eriti oluline
mõjulepääsemiseks. Lisada tuleb hea hääl, rõhutamisviis, liikumismaneer, üldse esinemine ja ka välimus.
2
Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152
Laulikul on tähtis osa ka kommete saatmisel, seega kuulus laulik ühiskonnas tähtsate ja tunnustatud isikute hulka. Laulik oli
koguni rahvaarst, teadja, ka käsitöötegija.
Domineeriv on naiste laul, osalt sellepärast, et meeste osa XIX sajandil, kui hakati laule üles kirjutama, oli juba taandunud.