loodust väärtustavat ja hoidvat, keskkonnateadlikku käitumist. Kehalise kasvatuse tundides saavad õpilased teavet ning kogemusi kehaliste harjutuste ohutu sooritamise kohta õpitakse 10 käituma nii, et mitte kahjustada teisi või iseennast; käitumist ohuolukordades ja õnnetusjuhtumi korral. (Piisang & Laanes 2003: 4-5). Kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane: omandab motivatsiooni, huvi ja teadmised iseseisvaks liikumisharrastuseks; on terve ja hea rühiga; arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi; omandab eluks vajalikud oskused ja teadmised tervislikust eluviisist; arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi (eeskätt spordieetika) ja esteetilisi tõekspidamisi; omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumused. KOKKUVÕTE "Liikuda, liikuda, liikuda!" ütlevad kehalise kasvatuse õpetajad ja treenerid. Mõistlik on seda teha ka siis, kui neid kõrval seda ütlemas ei ole. Ja nii igas eas!
iseseisva harjutamise oskuste kujundamisel. Lisaks valmistatakse ka noormehi ette riigikaitseks (Piks 2012: 8). 10 Liigutamine koolis soodustab lapse motoorset ja füüsilist arengut ning mõjutab ka lapse minapildi ja eneseväärikustunde tugevnemist. Kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane omandab motivatsiooni, huvi ja teadmised iseseisvaks liikumisharrastuseks; on terve ja hea rühiga; arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi; omandab eluks vajalikud oskused ja teadmised tervislikust eluviisist; arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi ning omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumused (Piks 2012: 9). 1.6 Kehaline kasvatus erinevate maade õppekavas Kehaline kasvatus liigitatakse tavaliselt praktiliste- ja loovainete hulka. Kehaline kasvatus on erinevates maades erinev (Kirch. 2011: 1)
annaabi.ee 
