tasakaalus. Nt. Sõidad jalgrattaga ning kui lõpetad väntamise, siis rattas ikka liigub edasi. Newtoni II seadus: liikumisoleku muutumise põhjustab jõud. Nt. Kui lükkad suuremat massi, siis on kiirendus väiksem ja vastupidi. Newtoni III seadus: mõjuga kaasneb alati vastasmõju. Nt. Kala püüdes tõuseb kork veepinnale. Inertsus: Seda omadust iseloomustab mass. Kehade inertsuse omadus seisneb: suuna ja kiiruse säilitamises. Kineetiline energia- liikumiseenergia Potentsiaalne energia- Paigal seisev energia Töö- ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduv energia hulk Energia- iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd Võimsus- töö tegemise kiirus Kasulik energia- Kasutegur- kasutegur on kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe Liikumise üldmudelid: Kulgemine- liikumine ümbritsevas keskkonnas (hüppamine, jooksmine, lendamine) Pöörlemine- keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. (
10. Puntmassi ja süsteemi impulsi muutumise kiirus. 11. Impulsi jäävuse seadus. Ainepunktide isoleeritud süsteemi impulss on jääv. 12. Töö- on skalaarne suurus, mis võrdub jõu rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse s korrutisega selle jõu liikumisesuunalise projektsiooniga fs. Võimsus- suurus, mis näitab, kui palju tööd tehakse ühe ajaühiku kohta. Kineetiline energia- on keha liikumiseenergia. T=mv2/2 13. Jõuväli- on selline väli, kus kehadele mõjub igas ruumipunktis jõud. Konservatiivsed jõud- juhul, kui tööd, mida väljapunktid teevad keha ühest punktist teise viimisel, ei sõltu keha trajektoorist. Kinnise tee korral on alati k. jõudude töö null. 14. Potentsiaalne energia ja tema seos töö ja jõuga. Potentsiaalne energia sõltub keha asukohast potentsiaalses jõuväljas.
annaabi.ee 
