Ühtlaselt muutuva liikumise korral muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul keha kiirus võrdsete suuruste võrra. See tähendab, et a = at 2 const ja v = const. Keha kiirus v v 0 at ja teepikkus s v 0 t , 2 kus v0 on keha algkiirus, märgid + ja – näitavad, kas tegemist on kiireneva või aeglustuva liikumisega. Kui liikumisaega pole antud, on kasulik kasutada valemit v 2as .
at 2 s = v0 t ± suuruste võrra. See tähendab, et a = const ja v = const. Keha kiirus v = v 0 ± at ja teepikkus 2 , kus v0 on keha algkiirus, märgid + ja näitavad, kas tegemist on kiireneva või aeglustuva liikumisega. Kui liikumisaega pole antud, on kasulik kasutada valemit v = 2as . Üleslükkejõud mõjub igale vedelikku asetatud kehale ja on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga: Fü = gV, kus on vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja V vedelikus oleva keha(osa) ruumala.
keha kiirus võrdsete suuruste võrra. See tähendab, et a = const ja v = const. Keha 12 2 at kiirus v = v 0 ± at ja teepikkus s = v0 t ± , kus v0 on keha algkiirus, märgid + ja 2 näitavad, kas tegemist on kiireneva või aeglustuva liikumisega. Kui liikumisaega pole antud, on kasulik kasutada valemit v = 2as . Ülekandenähtused seisnevad mingi füüsikalise suuruse ülekandumises ühest süsteemi osast teise (näiteks mass, energia, impulss). Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Üleslükkejõud mõjub igale vedelikku asetatud kehale ja on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga: Fü = gV, kus on vedeliku tihedus, g
annaabi.ee 
