Lõpuks Jaan lahkus. Samal ajal üritasid nii Jaan kui Saalomon oma soove täita, küll siis ehitamises ja luuletamises. Jaan otsis kokku ehitusmaterjali ja Saalomon küsis uudisjutu ideesid oma papagoi käest. Lõpuks leidis Saalomon, et ideed tulevad kõige paremini aias kasvava puu otsast. Sinna ta roniski. Teda hakkas aga häirima Jaani koer Pontu, kes oma haukumisega ta loometööd segas. Jaani sõidumasin sai esimese proovisõidu tee peal. Enne, kui see liikumagi oli hakanud, kukkusid rattad alt. Kõik naersid Jaani üle. Pontu ei lasknud Saalomonil magada. Järgmisel hommikul, kui Jaan ärkas, avastas ta Pontu hoovi pealt surnuna. Ta süüdistas Saalomoni ja tahtis saada laibast lahti. Niisiis loopisid nad seda üle aia, küll ühe hoovi, küll teise hoovi, lõpuks kutsusid isegi külainimesed appi loopima. Nüüd, kus Pontu oli surnud, sai Saalomon taas oma puu otsas rahulikult luuletada. Jaan nägi
Bstrile issameiet ning lahkus, ise meenutades oma pevi Vargamel, kus samuti oli palju leinatud. 16. peatkk Tna oli langenute matusepev. Ilm oli hilissgiselt tume, hmane, ridinud ja rske. Seoses leinamisega tuli Indrekule ikka ja jlle meelde Vargame ning seal toimunu. Talle tundus, et kogu selle linna kohta on leina siiski vhe, inimesed ei hoia kokku, ei toeta ksteist. Matuserong suundus lbi linna nii, et kui esimesed kirstud olid juba judnud agulirajoonidesse, siis viimased polnud veel liikumagi saanud. Samas tehti neid aina juurde. htuks olid kik maha maetud. Indrek oli jnud Viljasooga kahekesi ning kitselt kuulsid nad kellegi nuttu. Eemal psas oli ema koos kahe lapsega, kes nutsid. Indrek ja Viljasoo vtsid lapsed ning asusid koduteele. Kuna naisel mees surnud ja rileping kohe-kohe lppemas, oli Viljasoo nus nad oma hoole alla vtma. 17. peatkk Koju judnud, oli Indrek rampvsinud ning suundus kohe magama. Hommikul vestles ta Kristiga eelmisest htust.
annaabi.ee 
