Tõde ja Õigus II Terve tekst
nii et ta praegu istus viiendas, Indrekust ühe klassi kõrgemal. Kasvult keskmine, kehalt kuidagi
nurgeline ja lopergune, omas ta kuulsust, et ta kedagi ei karda, vana ennastki mitte, ja et
kaklemisel ükski tema vastu ei saa. Niisuguse mehe tutvus tundus Indrekule austavana.
,,Selle nolgiga lähete asju ajama, muidugi peate siis sisse kukkuma," ütles ta Indrekule Lible
suhtes. ,,Eks tulnd minu juure, ma oleks teile pool odavamalt ostnud ja poole raha oleks teind
liikudeks. Peaaegu jumalamuidu oleksime raamatud ostnud, kui liigud on ausad."
Ja kui Indrek direktori juurest raamatutega alla tuli, küsis Tigapuu:
,,Kas vana päris, kui palju teil veel raha on?"
,,Ei," vastas Indrek.
,,Luiskad," naeris Tigapuu üleolevalt, nagu tahaks ta öelda: keda sa tuled haneks püüdma.
,,Luges ta iseoma käega su tagavara üle? Mis sa minust kardad, et sa nii varjad. Mind on sul
kõige vähem karta, aga mõnda teist, seda küll
annaabi.ee 
