Retsensioon raamatule „Juudid, leedulased ja holokaust“
kadedusekirves, mida hoidis jõukama leedulase käsi, kellele oli vastumeelne näha end
majanduslikult hästi kindlustanud juute osavalt oma äri ajamas. Kõneldakse kahe erineva rahvuse
etnilise enesemääramise, klassi ja usu rollist nende omavahelises suhtluses. Näitena võiks tuua
maainimese kujutluspildi juudist, milleks on tulnukas, võhivõõras, sest too erines kõige rohkem
leedulasest võrreldes teiste rahvus- ja usugrupi liikmetega2.
Rääkides negatiivsest suhtumisest juutidesse, toob autor välja selle, et neid ei kritiseeritud ja
noomitud niivõrd füüsiliste töödega tegelemise tõttu, vaid liigkasuvõtmise, ebaausate sissetulekute
ning odavalt ostmise ja kallilt müümise tõttu. Süüdistused nende poolt toime pandud
huligaanitsemistes pärinesid aga tihti inimeste teadmatusest ja ebausust. 3 Ühe lookesena paljudest,
mis raamatule ilmet annavad ja loetavat mõistetavamaks muudavad, kirjeldatakse üht tööliste
annaabi.ee 
