parlamenti peaks, ja siis barrooso palus igast riigist esindaja eestist siim kallas. kui barrooso esitab valitsuse parlamendile siis parlament kinnitab selle. Seal esindavad igaüks oma riiki. töö käib parteides või parlamentide vahel fraktsioonid. e rahvapartei(Rahvaliit) , e sotsdemo(sotsid), e liberaalide parteri(reform ja kesk), 2 esimest on suuremad kui viimane, sotsid on mitukorda suuremad kui libe kohtadearv- leppeline mitte rahvaarvuga seonduv. TUleks reformida liikmetearv, seal on praegu 800 inimest umbes ja see on ilmselgelt liiga palju. parlamenti juhib president seal on juhatus, komiteed ja delegatsioonid. e komisjon- e liidu valitsus, riiklikest valitsustest sõltumatu, vormilt ja sisult. tuleb arvestada liikemsriikidega ja erinevate huvidega, esindada ja kaitsta EL kui terviku huve, koostab uusi seaduste ettepanekuid ja annab parlamendile, täidesaatev võim, aga vastutav nõukogu ja parlamendi ees. Viib ellu EL poliitikat. Komisjoni liikmed(27)
03.1996 10.10.1995 - 21.10.1995 12.10.1991 - 10.10.1995 logo: [ www.keskerakond.ee ] tsentristlik Asutatud 12.10.1991 (204 asutajaliiget) Eestimaa Rahvarinde baasil. 12.10.1991-17.04.1993 kandis nime Eesti Rahva-Keskerakond (K). Registreeriti 11.10.1995. Erakonna II. Kongressiks (17.04.1993) oli liikmete arv kasvanud 678-ni. 19.10.1994 toimus Adaveres Keskerakonna lipu pidulik õnnistamine. 22.10.1994 toimus erakonna III Kongress, mille ajaks oli liikmetearv tõusnud 1211-ni. 21.12.1994 liitub Keskerakonnag Eesti Ettevõtjate Erakond (EEE). 1996 eraldub sisevastuolude tõttu erakonnast osa liikmeid, kes moodustavad hiljem uue erakonna - Arengupartei (AP). 1997. aastal ühineb erakonnaga järk-järgult Õigusliku Tasakaalu Erakond (ÕTE). 21.05.1998 ühineb Keskerakonnaga Erakond Eesti Rohelised (ER). Lisaks ühines 1998 aastal ka osa Eesti Rojalistliku Partei (ERP) liikmeid. 2004.a.
Mida see programm küll teha võiks? ;-) Korraliku vormistamise eesmärgiks on keele enda vahenditega kirjutada hästi loetav programm. Kui on vaja selgitada kasutatava algoritmi sisu- lisi nüansse, siis selleks kasutatakse kommentaare. Paljusid lihtsaid algoritme võib protseduuriks või funktsiooniks vormida ilma sõnagi kommentaariks lisamata. { N ä i d e N10.2 } Type Arvujada = Array[1..100] of Integer; Function ArvujadaSumma ( Jada : Arvujada; LiikmeteArv : Integer ) : LongInt; Var Summa : Longint; Indeks : Integer; Begin Programmeerimise algkursus 79 - 89 If LiikmeteArv > 100 Then LiikmeteArv = 100; Summa := 0; For Indeks := 1 To LiikmeteArv Do Summa := Summa + Jada[Indeks]; ArvujadaSumma := Summa; End; Mis teeb ühe programmi hästi loetavaks? Selle kohta võib leida mitmeid soovitusi: 1) Kirjutage programm nii lihtsalt ja arusaadavalt kui võimalik, hoiduge kavalatest nippidest
Mida see programm küll teha võiks? ;-) Korraliku vormistamise eesmärgiks on keele enda vahenditega kirjutada hästi loetav programm. Kui on vaja selgitada kasutatava algoritmi sisu- lisi nüansse, siis selleks kasutatakse kommentaare. Paljusid lihtsaid algoritme võib protseduuriks või funktsiooniks vormida ilma sõnagi kommentaariks lisamata. { N ä i d e N10.2 } Type Arvujada = Array[1..100] of Integer; Function ArvujadaSumma ( Jada : Arvujada; LiikmeteArv : Integer ) 102 / 115 : LongInt; Var Summa : Longint; Indeks : Integer; Begin If LiikmeteArv > 100 Then LiikmeteArv = 100; Summa := 0; For Indeks := 1 To LiikmeteArv Do Summa := Summa + Jada[Indeks]; ArvujadaSumma := Summa; End; Mis teeb ühe programmi hästi loetavaks? Selle kohta võib leida mitmeid soovitusi: 1) Kirjutage programm nii lihtsalt ja arusaadavalt kui võimalik, hoiduge kavalatest nippidest
annaabi.ee 
