Võimalus ja paratamatus õpetada mitmekultuurilises klassis
inimesed teaksid, mõistaksid paremini ja aktsepteeriks üksteist.
Tänaseni on Eesti koolidesse toonud erinevaid kultuure endise Nõukogude Liidu
liikmesriikide rahvaste järeltulijad (venelased, ukrainlased jne.), kuid kaugel pole aeg, mil
klassiruumides võib kohata Euroopa Liidu erinevatest liikmesriikidest tulnud lapsi. Vastavalt
Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu direktiivile 77/468, peab liikmesriigimaad tagama tööjõu
vaba liikumise korras saabunud tööliste lastele hariduse asukohamaal.
Mitmekultuuriline haridus toob endaga kaasa suuri muudatusi haridussüsteemis-
tähelepanu tuleb pöörata riigikeele õppele, õpetajate (täiend-) koolitustele jt.
mitmekultuurilise hariduse õpetamise aspektidele. Kuid Eesti on õnnelikus olukorras erinevalt
mõnest teisest riigist, sest me ei pea alustama nullist, vaid saame toetuda varasematele