Vana-Kreeka
Kreeta riigid, mis tekkinud VIII-VII saj., on muutusteta IV-III saj. Põhjuseks dooria hõimude
sots.-maj. arenemise eraldatus. Vajadus hoida alluvuses saare arvukat alistatud rahvastikku ja
orjade rahutuste oht tingisid kreeta ük. arhailise sõjalis-arist. iseloomu.
Tessaalia
Olukord sarnane Kreetale. Pol. võim kuulus aristokr. sugukondadele. Orjandus pisut nõrgem
kui Kreetas. Maa kogukondliku omandina.
Boiootia
Erinevalt Kreetast ja Tessaaliast oli Boiootia V saj. liitriik, mille kõik liikmepolised olid
vormiliselt võrdõiguslikud. Liitu kuulusid maakonna kõik suuremad linnad.
Võim polistes sugukondliku arist. käes.
Selle punkti all võib I.A. heaks arvata küsida midagi Peloponnesose sõja kohta, sest mujal ta
seda teha ei saa. Toon ära kõige tähtsama, sõjakäiku ei hakka lahti kerima.
Peloponnesose sõda (431-404) oli võitlus Sparta ja Ateena vahel hegemoonia pärast Mandri-
Kreekas, samuti mõjusfääride laiendamise eest Aadria ja Joonia merel. Ateenlastel tugev