Venemaa 1917-1953
Stalini kujunemine NSVLi ainujuhiks 1924-1929: Lenin suri 21.01.1924 ja
Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks nimetati Rõkov, keda peeti Buhharini ja Tomski
liitlaseks ning seeläbi ka Stalini-Kamenevi-Zinovjevi poolehoidjaks. Trotski jätkas armee ja
laevastiku rahvakomissarina.
Mais 1924 toimus partei 13. kongress. Uude poliitbüroosse valiti Lenini asemele Buhharin,
teised liikmed jäid samaks. Liikmekandidaatideks valiti Molotov, Rudzutaks, Kalinin, Frunze,
NKVD juht Dzerzinski ja rahanduse rahvakomissar Sokolnikov. Sekretariaati hakkasid peale
Stalini ja Molotovi kuuluma Andrei Andrejev (1895-1971), Lazar Kaganovits (1893-1991)
ja Nikolai Uglanov (1886-1937).
Trotski oli pideva kriitika tõttu sunnitud jaanuaris 1925 lahkuma nii rahvakomissari kui
Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimehe ametikohalt. Seejärel aga pööras Stalin kriitikatule