Eesti ühiskonnageograafia
Tallinnas olid krundid liiga kitsad, kallid või leidus muid ebamugavusi. Kõigi nende mehhanismide kaudu kasvas üha
rohkem Harju- ja Raplamaa asulaid Tallinnaga kokku ühiselt talitlevaks tervikuks linnastuks.
Esialgu puudutas see küll ainult suuremaid raudteeäärseid asulaid. Ent hiljem, eriti selgesti peale Eesti
taasiseseisvumist, on alanud uus etapp - valglinnastumine, kus linnastu koosseisu haaratakse kõik piisavalt lähedal
asuvad asulad, olgu nad heal liiklusteel või mitte, ja isegi seni tühjad, hoonestamata alad, kuhu tekib uusi pisi- või koguni
suuremaid asulaid. Alanud on ka Tallinna käitiste otsene väljakolimine kitsast ja ülekoormatud linnast, seni küll veel
linnastu siseringi. Tuntuim näide on "Kalevi" kolimine Jürile 2003. aastal. Tihenevad ka välisringi asulate igapäevased
seosed Tallinnaga.
Linnastu siseringi moodustavad Tallinnaga piirnevate valdade asulad Haabneeme, Viimsi, Saue, Maardu, Jüri,
annaabi.ee 
