Kanada
äärmises lõunaosas 20 kraadi, põhjaaladel 3-5 kraadi. Sademetehulk väheneb Atlandi
rannikult (1000-1400mm aastas) Kaljumäestiku jalami ja põhja suunas (alla 400m),
kõige rohkem sajab Vaikse ookeani rannikul (2400-2700mm).
Põhjas ja kõrgmägedes on suurel alal igikeltsa. Kanadas on palju jõgesid ja järvi. Jõed
on tähtsad energiaallikaina, osa jõgesid (Saint Lawrence, Mackenzie, Nelson) ja järvi
(Suur Järvistu, Winnipeg, Suur Orjajärv, Suur Karujärv) ka liiklusteedena
Enamik Kanadast asub oksametsavööndis, kus valdavalt leetunud ja soostunud
muldadel kasvavad must ja kanada kuusk, ameerika lehis, ebatsuuga, hiidelupuu ning
7
palsaminulg. Atlandi rannikul kasvavad segametsad, kohati (Ontario järve ääres) on
säilinud lehtmetsa. Iseloomulik lehtpuu on punane vaher, selle leht on Kanada
rahvussümbol. Lääneranniku merelises kliimas kasvavad puud ligi 3 korda kiiremini
kui mujal Kanadas
annaabi.ee 
