PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES
töölistele tehti süüa eraldi. Meistriga ühepalju palka asi ka sepp. Ülejäänud meestela maksti
päevas 45 kopikat kuni rubla. Tasu olenes laevaomanikust.
8
Kokkuvõte
Eesti meresõidu ajaloo algus kaob aastatuhandete taha. Esimesed inimesed Maarjamaal
asusid elama just veekogu äärde, muutusid nad tahtmatult selle rahutu naabri mõjul
meremeesteks. Veekogud andsid inimestele toitu ja olid liiklusteedeks. Kõik 8. – 6.
aastatuhandest e. m. a. pärinevad inimasulad Eestis paiknevad veekogude ääres, osa neist
koguni saartel, mis eeldab veesõidukite olemasolu tollal.
Meresõit avardus tunduvalt päris purje kasutuselevõtmist ilmselt meie ajaarvamise
esimese aastatuhande keskel. Alates sellest hetkest valitsesid Eesti vetes purjelaevad
aastasadu. Kõigerohkem oli neid Eestis 1926. aastal – 321. Edaspidi hakkas purjekate arv
annaabi.ee 
