"liiklussageduseks" - 1 õppematerjal

Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020

vähenes ning 2011. aastal oli see taas kergel tõusuteel (kasv 0,5%). 2012. aastal kasvas liiklussagedus riigimaanteedel 0,1% võrreldes eelnenud aastaga, sealhulgas põhimaanteedel 1,3% ja tugimaanteedel 0,9%. Kõrvalmaanteedel liiklussagedus aga vähenes 3,6%. Suurima liiklusega riigimaantee lõik asub jätkuvalt Tallinna linna piiril põhimaanteel nr 4 (E67) Tallinn­Pärnu­Ikla, mille lõigul 13,0-13,7 km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 31 411 autot ööpäevas. 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused Alates 1995. aastast on riigimaanteedel mõõdetud teekatete tasasust 1 (IRI ­ International Roughness Index) ja inventeeritud teekatetel esinevaid defekte. Alates 1996. aastast on mõõdetud tee konstruktsiooni kandevõimet (FWD-Falling Weight Deflectometer ) ja 2001. aastast teekatte roopa sügavust.. Uuendusena alustati alates 2011. aastast teekatte tekstuuri (makro- ja megatekstuur) mõõtmist koos