Õiguse ja avaliku halduse kordamisküsimused
Õigusseadusest tulenevad
25. Kuidas õigusaktid jagunevad kaheks suureks grupiks?
Üldaktid - seadus ja üksikaktid- konkreetsed isikud või grupid (eriseadused), nt. presidendiseadus
26. Mille järgi tõlgendatakse õigusakte? (6 tk.)
Ajalooline, teleoloogiliselt, süstemaatiline, grammatiline, sõnaline, kitsendav või laiendav
27. Mis on kodifitseerimine ja inkorporeerimine? Mis on nende vahe?
Kodif.-tulemuseks uus õigusakt, nt liiklusseadus+liiklusrikkumised=uus seadus
Ink- ametlik, nt riigiteataja (pädev riigiorgan) või mitteametilik, nt üksikisikud või asutused (nendele
ei saa viidata). On õigusaktide koondamine ja süstematiseerimine trükisteks. Kod. puhul ei muudeta
ega täiendata.
28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.)
Distsiplinaarõigusrikkumine (ametnik), kuritegu, väärtegu, tsiviilõigusrikkumine, tööõigusrikkumine
29. Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud (9 tk.)