EESTI UUSAEG
Ajalooteadus kaasaegses mõttes saab alguse
19.saj, mis tugineb allikatele tuginemisel ja uurimisel, 19.saj teisel poolel juurdus
kolmeperioodi käsitlus. Cellarius oli pigem ajalookirjutaja. Varauusaeg, n-ö õige
uusaeg, uusim aeg. Euroopas tervikuna arvatakse, et varauusaja ja uusaja piiriks võib
lugeda Prantsuse revolutsiooni, 1789. Ajalooperioodides ei ole sobilik kasutada
aastaarve, kasutatakse pikemaid üleminekuperioode. Kapitalistliku
majanduskorralduse levik, tööstusrevolutsioon, liiklusrevolutsioon (aurulaevad,
raudteed), urbaniseerimine, tehnoloogia areng, demokraatia edenemine,
parlamentaarne demokraatia, kodanikuühiskond/avalik arvamus – uusaega
iseloomustav.
Eesti uusaja mõiste. Kui õigustatud on aasta 1710, et seda pidada uue ajajärgu
alguseks? Piirjoone tõmbamine on tõmmatud n-ö kirvega raiumisel. Kokkuleppeliselt
pandud aastasse 1710, et jagada kuidagi perioode. Põhiline murrang siiski 19.saj