Mis paneb täiskasvanud mängima?
täisealised mängima ja seda väärtustama. Vaadates järeltulijaid ning nähes rõõmu ja entusiasmi
nende silmis, mis kaasneb mängu hasardiga, tekitab see soovi meis endis teha samuti midagi
rekreatiivset vabal ajal.
Palgatööliste elu üheks osaks on rutiin, hommikul läbi liiklusummikute tööle ja õhtul läbi
samade ummikute koju tagasi. Lisaks ollakse päevläbi ringi rabelenud või kontoris ajusid
ragistanud, mis teeb õhtuse kojusõidu liikluskaoses veel pingelisemaks ning paljas mõte sellest,
et järgmisel hommikul hakkab jälle kõik otsast peale muudab olukorra veelgi halvemaks. Kas
selline vihane töölt tulnud inimene läheb koju ja hakkab mängima? Või õigemini, mis paneb teda
üldse mängima? Johan Huizinga on väitnud: ,,Mängu lähteks ja põhialuseks on peetud
vabanemist elujõu ülejäägist."(Huizinga, 1985: 10) Nõustun väitega, sest iga inimene leiab endas
mingi energia, mida pärast tööelu mängule suunata