Läti ajalugu
hingekõri kinni 1582 aastal andis riia raad ustavus vande Poola kuningale.
1600-1601 olid rootslastele edukad, hõivati lõuna-eesti, põhja-läti ainus mida ei suudetud ära võtta
oli Riia linn. Põhjuseks edule oli neid takistamas polnud kedagi, Poola sõdis mujal, , väiksed väed
olid eirnevate linnuste juures. Poolakate edule aitas kaasa ratsavägi, millele rootsi ajalvägi ei
suutnud vastu panna. Seejärel suutis poola riik lõpetada teised sõjad ja pööras oma pilgud
Liiivimaale, ja järgnesid vasturünnakud, ja rootslased tõrjuti vastvallutatud aladelt välja. 1604 algas
uus Rootsi sõsda, taas saavutasid edu , jõudsid väla riia alla kuid ei suutnud vallutada, suundusid
Kurmaaalel. Rüüstasid seal , võtsid hulgaliselt vange aga tagasipöördumisel 1650 aastal kandsid
nad tõsist kahju Kirchhholmi (Salapils) lahingus. Ees ootasid poolakad u 4000
poolakat.lahinguplaan ehitati nii üles et anda poola ratsaväele suur jõud, teesklesid lüüasaamist ja
annaabi.ee 
